Hortus Musicus - 55. hooaeg!
Ansambel Hortus Musicus (ladina keeles "muusika aed") sündis 1972. aastal. Nõukogudeaegse isolatsiooni tingimustes leidis grupp entusiaste oma nooruslikud energiad ühendades ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutades ansamblile oma näo ja tee. Ideede genereerija keskne roll on selle juures olnud Andres Mustonenil. Tema leppimatus kehtiva režiimi, nagu ka muusikas väljakujunenud kivinenud arusaamadega, tõukas gruppi avastusretkele senitundmatu Bachi-eelse muusika maailma.
Hortus Musicuse musitseerimist iseloomustab stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt, ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. Seetõttu kõlavad Hortus Musicuse kontserdid ja salvestused värskelt, arusaadavalt ja jõuliselt – see on kaasaja inimeste elav muusika.
Ansambli repertuaaris on nii keskaja ja renessansi muusika alates gregooriumise koraalist kuni madrigalidena, aga instrumentaalteosed ja vaimulikud suurvormid 17.-18. sajandist. Rohkelt esitatakse tänapäeva heliloojate muusikat, mis on sageli spetsiaalselt ansambli jaoks loodud. Eriline loominguline koostöö on ansamblit algusest peale sidunud Arvo Pärdiga. Hortus Musicusele ei ole võõrad ka geograafiliselt kaugemate rahvaste traditsioonid: repertuaaris on india, türgi, araabia ja juudi ja balkani rahvaste muusikat.
Oma pika tegutsemisaja jooksul on Hortus Musicus andnud kontserte enamikus Euroopa riikides, USA-s, Jaapanis, Iisraelis, ja tohutul
territooriumil, mille moodustas endine Nõukogude Liit. Heliplaatidele on salvestatud u 35 programmi – osa on saadaval tänapäevalgi firmadest Erdenklang, Musica Svecia, Forte ja Finlandia Records.
Hortus Musicus sai Eesti Riikliku Filharmoonia kollektiiviks 1976. aastal ja tegutses selle õigusjärglase Eesti Kontserdi koosseisus kuni 2025. aasta suveni, jätkates nüüd tegutsemist iseseisva ansamblina.
Hooaeg 2025/2027 on ansamblile juba viiekümne viies. Selle jooksul pakutakse kuulajatele Tallinna erilise akustikaga ajaloolistes saalides - Nigulistes, Raekojas ja Kadrioru lossis - aastate pikku hiiglaslikuks kujunenud repertuaari tähtteoseid, nagu keskaegne Litaniae sanctorum, commedia dell'arte laadis madrigalikomöödia La pazzia senile ("Vanadusnõtrus"), 16. sajandi maskide muusikat ja palju muud. Uute suurteosena tuuakse kõikide pühakute päeval 1. novembril Nigulistes esiettekandele Burgundia renessansihelilooja Gilles Binchois' Te Deum, Kadrioru lossis aga esitatakse oktoobris ja märtsis prantsuse baroki suurkuju Marc-Antoine Charpentier' jahiooperit "Aktaion" (Actéon). Koht ja teos ei ole valitud juhuslikult: Kadrioru lossi peasaali laes on 17. sajandist pärit tundmatu autori plafoonmaal "Diana ja Aktaion", mis jutustab lugu, kuidas vapper jahimees Aktaion satub kogemata nägema nümfide seltsis suplevat jumalanna Dianat, kes Aktaionit selle eest karmilt karistab.
