Vanamuusika igavene elu • Lossimuusika

Teisipäev, 19. august 2025 kell 18 Pilguse Residency, Pilguse mõis, Jõgela, Saaremaa

VANAMUUSIKA IGAVENE ELU

Neeme Punder - flööt
Ene Nael - klavessiin
Annelize Vlasenko - viiul
Aare Tammesalu - tšello

Kava:

Georg Philipp Telemann (1681-1767)
Sonaat flöödile ja klavessiinile F-duur, TWV41:F2
Vivace-Largo-Allegro

Georg Friedrich Händel (1685-1759)
Triosonaat flöödile, viiulile, klavessiinile ja tšellole g-moll, op 2 nr 5
Larghetto-Allegro-Adagio-Allegro 

Antonio Vivaldi (1678-1741)
Sonaat tšellole ja klavessiinile e-moll, RV 40
Largo-Allegro-Largo-Allegro     
                                                      
Carl Philipp Emanuel Bach (1714-1788)

Fantaasia sooloflöödile a-moll, Wq. 132, H.562
Poco Adagio

Johann Sebastian Bach (1685-1750)
Triosonaat flöödile, viiulile, klavessiinile ja tšellole C-duur, BWV 529
Allegro-Largo-Allegro

Koostöös Pilguse Residency

Neeme Punder on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi flöödi erialal, täiendanud end samas veel Rootsis ja Hollandis.
Ta on aastaid olnud varajase muusika ansambli “Hortus Musicus” solist, teinud kaasa ansambli kõik tähtsamad välisesinemised festivalidel ja mainekates saalides paljudel maadel – kogu Euroopas, Iisraelis, USA-s, Jaapanis ja Venemaal.
Ta on mänginud Soome-Eesti Barokkorkestris, The Art Russica, Tallinna Kammerorkester, jmt. Esinenud koos tuntud muusikute nagu A.Ljubimov, T.Grindenko, G.Kremer, P.Hillier, D.James, T.Kaljuste jne.
Neeme Punder on Andres Mustoneni kõrval meie üks innukamaid varajase muusikaga tegelejaid. Spetsialiseerunud varajase muusika interpretatsiooniprobleemidele, juhendab ta vastavat kursust Eesti Muusikaakadeemias ja viib sellelaadseid kursuseid läbi mujal Eestis, Soomes, Venemaal ja Saksamaal. Tema eestvedamisel on aastaid korraldatud Viljandi Vanamuusika Festivali, mis on leidnud ka laialdast rahvusvahelist kõlapinda. Samuti on ta mitmete flöödiga seotud kontsertsarjade ja festivali “Flutish Kingdom” algatajaid ja esinejaid, kes oma ala tuntud autoriteedina on saanud kutsuda meile esinema ka mitmeid nimekaid väliskunstnikke.
N.Punder on tuntud samuti kaasaegse muusika interpreteerijana ja paljude eesti heliloojate teoste esmaesitajana (P.Vähi, G.Grigorjeva, R.Eespere, H.Tulve, T.Tulev jne.) ja kaasaegse muusika ansambli “Reval Ensemble” liige.
N.Punder juhendab mitmeid vanamuusikakollektiive, sealhulgas Vanalinna Barokkorkestrit, Viljandi Linnakapelli.

Annelize Vlasenko alustas viiuliõpinguid Saue Muusikakoolis Juta Rossi juhendamisel ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis Aino Riikjärve, hiljem Kristina Kriidi viiuliklassis. Ta on lõpetanud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe (2022, cum laude) ja magistriõppe (2024, cum laude) Kristina Kriidi juhendamisel.  

Annelize Vlasenkot on tunnustatud mitmetel konkurssidel ja festivalidel, sealhulgas vabariiklikul konkursil ,,Parim noor instrumentalist 2016“, kus ta saavutas I koha. Ta on pälvinud erinevates ansamblites preemiaid neljal EMTA klaverikammermuusika konkursil ning astunud üles muusikafestivalil Thessalonikis. 2022. aasta oktoobris osales ta Berliini Filharmoonikute Karajani Akadeemia ja Balti riikide muusikaakadeemia ühisprojektis ,,Baltic Roots”.

Annelize Vlasenko on osalenud mitmete Eestis tegutsevate orkestrite töös (Eesti Sinfonietta, Narva Linna Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester) ning esinenud solistina TMKK sümfooniaorkestri ja EMTA sümfooniaorkestri ees.

Ene Nael on klavessiinimängija, kelle repertuaari kuulub nii varajane kui ka nüüdismuusika. Ta on osalenud erinevates orkestriprojektides ja ansamblites ning esinenud paljudel festivalidel Eestis ja väljaspool. Ta on teinud koostööd mitmete eesti heliloojatega (M. Tally, L. Jõeleht, U. Lattikas, L. Jürgens, T. Kaumann) ja olnud nende klavessiiniteoste esmaesitaja. Samuti on ta osalenud H. Tulve („Sula“), R. Kangro („Displayd“) ja L. Jõelehe („Austusavaldus kuldajastule“) autoriplaatide salvestamisel.
Ta on aastal 2009 asutatud ja eelkõige eesti  heliloojate autorimuusikat esitava ansambli Una Corda (kannel, harf, klavessiin) liige ning koostöös Klassikaraadioga on salvestatud rohkesti muusikat Eesti Rahvusringhäälingu muusikafondi. Aastal 2012 andis ansambel välja oma debüütalbumi Una Corda ning aastal 2022  teise albumi Voolujoon mis valiti Aasta Kammermuusika Albumiks ja Aasta Klassikaalbumi nominendiks. Aastal 2019 omistati ansamblile Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali 2019 aastapreemia eesti nüüdismuusika edendamise eest.
Aastast 2014 on tal olnud hea koostöö orelimängija Kristel Aeruga ning koostöös eesti heliloojatega on duo tänases repertuaaris juba 4 teost orelile ja klavessiinile (L. Jõeleht, M. Tally, Ü. Krigul, T. Kaumann).
Kevadest 2024 on Ene Nael mängimas klahvpille ansamblis Hortus Musicus.

Ene Nael tutvustab ja edendab aktiivselt klavessiinimängu algõpetust Eestis. Aastast 1994 töötab ta klavessiiniõpetajana Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis. Aastatel 2000-2019 toimus tema eestvedamisel koolitusprojekt „Ajalooliste klahvpillide, ansambli- ja orkestrimuusika suvekursus“ noortele muusikutele ning aastatel 2004-2019 osales ta Viljandi Vanamuusikafestivali raames toimunud noortelaagri töös. Lisaks on ta osalenud nii õpetaja kui ka kaaskorraldajana mitmetel noorte koolitus- ja ühisprojektides üle Eesti: Fiori Musicali Rakveres, Ajatu muusika festivalil Kuressaares, noortefestivalil Kratt ja Haapsalu varajase muusika laagris.
Ene Nael on pälvinud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Interpreetide Liidu stipendiumi.
Sügisel 2024 pälvis Ene Nael KULKA Helikunsti Sihtkapitali muusikaõpetaja preemia – pühendumine erialasele tegevusele ning muusikaalase hariduse jätkusuutliku õpetamise eest.

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja.
Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof. Toomas Velmeti juures. Tammesalu on Vabariikliku keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat ja J. S. Bachi teose pärima esituse eripreemia võitja. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof. P. Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskvas prof. Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof. Martin Osterdagi meistrikursustel.
Tammesalu on osalenud paljudel Eesti muusikafestivalidel ning üles astunud mitmetel rahvusvahelise mainega festivalidel Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja Iraanis. Ta on soleerinud ERSO, RO Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome), kammerorkestri ME, Eesti Rahvusmeeskoori ja Moskva Konservatooriumi segakoori (Venemaa) ees. Ta on osalenud mitmete muusikakollektiivide töös (Reval Ensemble, Tobiase Keelpillikvartett, Resonabilis). Aare Tammesalu on olnud paljude Eesti heliloojate teoste esiettekandjaks. Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Mirjam Tally, Marianna Liiki jt loomingut. 2010 ilmus koostöös ERESega heliplaat “Tšello ja orel”, millel kõlab eesti heliloojate tšellomuusikat läbi aegade. Ühtlasi on ta korraldanud heliplaatide väljaandmist: „Clarinette omnitonique“ Iwan Mülleri ja W. A. Mozarti muusikaga, „To Reach Yesterday“ Lepo Sumera teostega jne.
2008. aastal tegi Aare Tammesalu tummfilmi “Noored kotkad” (1927, režissöör T.Luts) taasesituse muusikalise kujunduse ja osales ETV mängufilmi “Pimedad aknad” heliriba taastamisel ning muusika uuestisalvestamisel (helilooja E.Tamberg).
Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Ta on korraldanud interpretatsioonikonkursse: J. S. Bachi konkurss aastal 2000 EMTA-s, Pärnu viiuldajate konkurss 2008 ja 2010. Ta on 1995. aastast Saaremaal toimuva Mustjala festivali ja Kadrioru Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht.
Aare Tammesalu tegevust on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia, Eesti Teatriliidu žürii eripreemia ja Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemiaga. 2023. aasta veebruaris tunnustas Saaremaa vald Aare Tammesalu auhinnaga „Aaasta tegu 2022“ Mustjala festivali korraldamise eest, 2023. aastal andis EELK nõukogu talle „Aasta kirikusõbra“ tiitli. 2025. aastal sai Tammesalu Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi aastapreemia ERSO kontserdi korraldamise eest Mustjalas. Ta on Mustjala valla aukodanik ja teenetemärgi kavaler.    

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi KultuuriministeeriumEesti KultuurkapitalEesti RahvusringhäälingTallinna Kultuuri- ja SpordiametUNESCO Muusikalinn TallinnKultuurikõlaPointprintEesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet
UNESCO Muusikalinn Tallinn
Kultuurikõla
Pointprint
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet
UNESCO Muusikalinn Tallinn
Kultuurikõla
Pointprint

Täname:
Visit Tallinn
Õhtuleht

Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas ja esinejate valikul muudatusi Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida ning lülitada välja mobiiltelefonid