Maestro kontserdisari
„Maestro“ sarja avab sel hooajal ERSO peadirigent Olari Elts. 2025. aasta märgib 50 aasta möödumist ühe 20. sajandi olulisema helilooja ja suurima sümfonisti Dmitri Šostakovitši surmast. Sel puhul toovad Elts, ERSO ning viiuldaja Isabelle Faust lavale helilooja teise viiulikontserdi ja neljanda sümfoonia. Viimane teos valmis 1930. aastatel õhkkonnas, kus Šostakovitš oli kuulutatud Nõukogude Liidus ebasoovitatavaks heliloojaks. Tõenäoliselt peegeldab sümfoonia traagiline ja tumedates toonides finaal just Šostakovitši avalikku hukkamõistu. Isabelle Faust, kes jõuab ERSO ette teist korda, sukeldub igasse teosesse, pidades silmas muusikaajaloolist konteksti, ajalooliselt sobivaid instrumente ja suurimat võimalikku autentsust kaasaegsete teadmiste kohaselt. Nii õnnestub tal kirglikult esitada väga erinevate heliloojate repertuaari. Šostakovitši viiulikontsert on helilooja üks mitmetahulisemaid ja ettearvamatumaid kompositsioone, milles solist saab näidata nii laulvat tooni kui ka tehnilist meisterlikkust.
Maestro Gilbert Varga naaseb ERSO ette veebruaris. Pärast möödunud hooaja Schönbergi „Kirgastunud öö“ edukat ettekannet ERSO keelpillirühmaga tuuakse sel korral lavale Arthur Honeggeri põneva koosseisuga teine sümfoonia. Lisaks keelpillirühmale on helilooja kasutanud teoses üht trompetit. Varga juhatusel esitab ERSO sel kontserdil esimest korda helilooja Ruth Crawford Seegeri loomingut. Ehkki tänapäeval tuntakse teda eelkõige rahvamuusika spetsialistina, oli Crawford Seeger noorpõlves teedrajav ultra-modernist, kelle eksperimentaalsed helitööd ennustasid ette Ameerika modernistliku muusika arengut. Sel kontserdil kõlav „Music for Small Orchestra“ oli tema esimene orkestriteos, „Andante“ keelpillidele pärineb aga tema ainsast keelpillikvartetist. 15-aastase andeka viiuldaja Seohyun Kimi soleerimisel tuleb ettekandele poola viiulivirtuoosi Henryk Wieniawski teine viiulikontsert. Kim pälvis 2023. aastal esikoha Gilbert Varga isa Tibor Varga nimelisel konkursil, olles ühtlasi võistluse noorim osaleja.
Dirigent Yan Pascal Tortelier toob märtsis Estonia kontserdisaali prantsuse muusika. Tortelier on oodatud külaline maailma prestiižsemate orkestrite ees. Ta on BBC Filharmooniaorkestri emeriitdirigent, viimati aga töötas Islandi Sümfooniaorkestri peadirigendina. Kontserdil kõlavad katkendid Georges Bizet’ muusikast Alphonse Daudet’ draamale „Tüdruk Arles’st“. Šveitsi pianisti Louis Schwizgebeli soleerimisel tuleb esitusele üks 19. sajandi populaarsemaid klaverikontserte, Camille Saint-Saënsi teine klaverikontsert. Schwizgebel on rahvusvaheliselt hinnatud artist, Genfi konkursi võitja ja Leedsi klaverikonkursi teise koha laureaat. Pildid Prantsusmaa õhtuhämarusest maalib publikule Claude Debussy sümfooniline triptühhon „Nokturnid“. Teose kolmandas osas teeb kaasa tütarlastekoor Ellerhein. Kontserdi lõpetab Paul Dukas’ sümfooniline poeem „Võluri õpilane“, Mis põhineb Johann Wolfgang von Goethe samanimelisel poeemil.
„Maestro“ sari saab lõppakordi maikuus ERSO eluaegse aupeadirigendi Neeme Järvi juhatusel ning kavas on saksa muusika. Esitusele tuleb Joachim Raffi „Kavatiin“ ja 11. sümfoonia. Šveitsi päritolu helilooja, pianist ja pedagoog Joachim Raff oli eluajal üks tuntuimaid saksa muusikuid. Pärast helilooja surma vajus tema looming unustusse, kuid 21. sajandil on huvi Raffi romantilise muusika vastu kasvanud, mida kinnitavad ka üha uued heliplaadid tema kammer- ja orkestriteostega. Kontserdi solist on sopran Elina Nechayeva, keda seob Järviga pikaaegne koostöö. Viimati esineti koos 2023. aasta septembris Mahleri kaheksanda sümfoonia ettekandel. Nechayeva soleerimisel tuleb esitusele Richard Straussi tsükkel „Kuus laulu“ Clemens Brentano sõnadele. Strauss kirjutas elu jooksul ligi 220 laulu, mis on tänaseni kontserdilavadel populaarsed. Antud tsükkel on eriti sobilik koloratuurse häälega sopranile, kelle häälest ei puudu ka dramaatilised varjundid.
KONTSERDISARJANA OSTES VÕIDAD 25% ehk 1 pilet tasuta!