Seto Odüsseia

Series

Setokeelne rokkmuusikal esietendub 30. juulil 2025 Luhamaal

Libreto autor Kauksi Ülle, helilooja Matis Leima.
Lavastaja Elina Pähklimägi, kunstnik Iir Hermeliin, koreograaf Piret Torm-Kriis, lavavõitlus Tanel Saar.

Seto keeles mängivad, laulavad, tantsivad ja taplevad: Lauli Koppelmaa (Ugala), Ago Soots, Merle Jääger (Vanemuine), Jekaterina Linnamäe, Elo Rahman, Anne Veesaar, Tanel Saar (VAT Teater), Agur Seim, Evar Riitsaar, Karel Käos, Tarmo Tagamets, Siim Angerpikk, Nele-Liis Vaiksoo, Priit Blum.

Näitlejatega jagavad lava rockansambel, tantsutrupp „Modus“ ja leelokoor „Helmekaala’“.

Millest lugu räägib?

Odysseus värvatakse sõtta. Sõda on meeste jaoks vilets valik. Võideldakse kättemaksu, himu, ülbuse, ahnuse, võimu, apluse ja haavatud au pärast. Saak, mille nimel tapeldakse, toob rõõmu vaid hetkeks... kui üldse. Varandusejaht lõppeb sageli surmaga.

„Seto Odüsseias“ on Trooja sõjast möödas kümme aastat. Veel kümme aastat on Odysseus rännanud, jõudnud jumalate, nõidade, nümfide ja isegi allilmani. Süda kisub teda aga koju.

Kodus ootavad teda naine Penelope ja poeg Telemachos. Naise elu teevad kibedaks kolm koomilist kosilast, kes loodavad temaga abielluda ning kuningriigi kaasavaraks saada.

Sõja vari ja inimeseks jäämine

Ükski sõda ei lõpe siis, kui ta kirjade järgi lõpeb. Võib-olla ei lõpe ükski sõda enne, kui keegi teda enam ei mäleta. See lavalugu on täis igatsust, nalja, muusikat, tantsu, võitlust ja võistlust – ning tingimusteta armastust.

Miks tulla?

Kauksi Ülle varasemad lavalood „Taarka“, „Peko“ ja „Obinitsa“ on purustanud algupärandite publikurekordeid ja pälvinud mitmeid auhindu – sealhulgas Eesti Teatriagentuuri ja Kultuurkapitali preemiaid ning Kristi ja Siim Kallase fondi tunnustuse.

„Seto Odüsseiat“ mängitakse kümnel korral Luhamaal, Anželika Mahetalus 30., 31. juulil ja 1., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10. augustil 2025.

Ülle ise ütleb: „Kui Homerose eepos „Ilias“ on sõja ülistamise ja kangelaslaulude kogum, siis „Odüsseia“ on lugu sõjast välja tulemisest, sõjaväsimusest, haavade paranemisest, kodu ja rahu poole liikumisest.

Mind on inspireerinud seto ja kreeka põliskultuuri ühisosad, poliitiline olukord, huumor, laulude ja itkude kultuur. Homeros oleks vabalt võinud olla seto leeloisa.“

Fotod: Kalev Lilleorg