Eesti Missa

Taasiseseisvunud Eesti 1994. aasta üldlaulupeol kõlas Eesti missa Ene Üleoja juhatusel esimest korda. See on ka ainuke täiemõõduline missa, mida kunagi laulupidudel on esitatud.

Urmas Sisask laulis sel ajal Kaarli kiriku kontsertkooris ja koori tolleaegne dirigent Ene Üleoja palus heliloojal kirjutada koorile mõni vaimulik teos. Sisaskil oli enne seda valminud üks tema olulisemaid vaimulike laulude tsükleid „Gloria Patri“ ja seetõttu tundus palve ju loomulik. Suur oli Ene Üleoja üllatus kui mõne aja pärast tuli Sisask ja tutvustas Eesti missat, milles oli kasutatud eesti keelset missa liturgilist teksti. Üheksakümnendate alguses oli Eestis selgelt tunda ka religioosse vabanemise hõngu, mistõttu missa laulupeol ette kandmine oli omamoodi vabaduse kättevõitmise väljendus.

Gloria Patri 2 on Urmas Sisaski viimaseks jäänud suurvorm. Sarnaselt Gloria Patri 1-ga on siingi 24 iseseisvat osa, millest dirigent saab valida ja moodustada erinevaid lühemaid või pikemaid programme. Teos on tellitud Stokhlomi St. Jacobs Chamber Choir dirigendi Gary Gradeni poolt ja maailma esiettekanne toimus 12.11.2022. Oluline on selle teose juures see, et kõigi osade tekst on algselt eestikeelne ja kirjutatud kirikuõpetaja Jaan Tammsalu poolt ning alles seejärel tõlgitud ladina keelde. Segakoor K.O.O.R. esitab sellel kontserdil Gloria Patri 2-st 7 osa: 1. Sonitus mirabilis (Esimesel tähel), 3. Tempus mirabilis (Kolmandal tähel), 6. In stella litterorum (Tähestiku tähel), 10. In stella naturae (Looduse täht), 12. In stella cogitationis (Mõtleval tähel), 13. In stella animae (Hinge täht), 20. Caelestis Patria (Taevane isamaa).

Kava: Urmas Sisask – Eesti Missa ja GloriaPatri II  ning klaverilooming

Osalejad: Tiiu Sisak ja kammerkoor K.O.O.R. Raul Talmari juhatusel.