Kuressaare Teater

Kuressaare Teater (aastani 2019 Kuressaare Linnateater) on kindla repertuaariga väiketeater, mis annab külalisetendusi ka üle Eesti. Oluline osa repertuaarist on eesti dramaturgial, eeskätt kohaliku temaatika ja kohalike kirjanike näidendite ja kirjanduslike materjalide dramatiseeringutel.

Teatrile on algupärandeid kirjutanud kultuskirjanikud Indrek Hargla („Testamenditäitjad“, 2014; „Trimmerdaja surm“, 2021) ja Andrus Kivirähk („Kaarnakivi perenaine“, 2017 (lavastus sarjast „Sajandi lugu“, koostöös teater Endlaga); „Tõll“, 2023). Samuti üks Maarjamaal nõutumaid näitekirjanikke Urmas Lennuk („Igavene kapten“, 2009; „Oma saar“, 2011; „Paljasjalgne Debora“, 2016; „Tasa, vaikselt sõudvad pilved“, 2019).

Väino Uibo, Kaarel Kilvet, Raivo Trass, Peeter Tammearu, Aare Toikka ja Tiit Palu on vaid kübeke parimate eesti lavastajate loetelust, kes saare teatrielu rikastanud. Välislavastajatest on Kuressaare teatriga koostööd teinud Patrick Pezin (Prantsusmaa) – „Armunud vanamehed“, 2002 (koostöös Theatrumiga), Christian Römer (Saksamaa) – „Kolumats“, 2003 (koostöös VAT-Teatriga), Alla Zorina (Venemaa) – „Kuu aega maal“, 2006 ja Matteo Spiazzi (Itaalia) – „Persona“, 2017.

Külalisrollides on üles astunud terve plejaad Eesti esinäitlejaid: Heino Torga, Peeter Jürgens, Ants Ander, Helle-Reet Helenurm, Tiit Lilleorg, Arvi Mägi, Luule Komissarov, Arvo Raimo, Kersti Kreismann, Guido Kangur, Andres Raag, Allan Noormets, Lii Tedre jpt.

Teatrimaja ajalugu ulatub 19. saj lõppu, mil hoone omanikuks sai Kuressaare Eesti Selts. 1919. aasta lõpus tegutsesid majas lisaks lauljatele, muusikutele, näitlejatele, sportlastele jt ka Kuressaare Eesti Seltsi haridusosakonna raamatukogu ja lugemislaud, nelja aasta pärast avati kino. 1921. aastal renditi Saare maavalitsuselt kõrvalasuv krunt ja ühendati see seltsi aiaga avaraks pargiks. 1925. aastal ehitati ümber lava, 1930. aasta remondi käigus ehitati teatrisaali juurde jalutusruum, 1935-1936 muudeti ruumijaotust ja seati sisse keskküte.

Süsteemse teatritegevuse alguseks Kuressaares loetakse aastat 1924, kui teatrimajas asus näitejuhi ja lavastajana tööle Jaan Metua. Aastast 1935 on teater kutseline, ametliku nimega Kuressaare Teater, mis vääristas seda maja kuni teatri reorganiseerimiseni (likvideerimiseni) 1951. aastal. Peale esimese Kuressaare Teatri sulgemist tegutses selles ajaloolises majas rajooni kultuurimaja, hiljem okupatsiooniarmee ohvitseride klubi. Kuressaare Linnateater loodi Kuressaare linna allasutusena 1998. aastal ning värskelt renoveeritud teatrimaja taasavati publikule 4. detsembril 1999 Albert Uustulndi romaani “Tuulte tallermaa” dramatiseeringuga (lavastajaks Väino Uibo).