FANTAASIA • Mustjala festival 2026

Kolmapäev, 1. juuli 2026 kell 19 Kuressaare kultuurikeskus, Saaremaa

FANTAASIA

Noémi Győri - flööt (Ungari)
Maksim Štšura - klaver

Kava:

Claude Debussy (1862-1918) - "L’après-midi d’un faune" ("Fauni pärastlõuna") flöödile ja klaverile (1894)

Jules Mouquet (1867-1946) - Sonaat flöödile ja klaverile "La flûte de Pan" op 15
Max Meyer-Olbersleben (1850-1927) - "Fantaisie-Sonate" flöödile ja klaverile op 17

Franz Doppler (1821-1883) - “Fantasie Pastorale Hongroise” („Ungari pastoraalne fantaasia“) flöödile ja klaverile op 26

Kontserti toetab Liszti Instituut - Ungari Kultuuri Keskus Tallinn

Flöödivirtuoos Noémi Győri lummab erakordse sisendusjõu ja musikaalsusega. Tema meisterlik mäng tõstab kuulajad imelistesse helisfääridesse ja teeb siiralt õnnelikuks. Koos pianist Maksim Štšuraga demonstreerivad nad täiuslikku ansamblitunnetust ja kadestamisväärset teineteisemõistmist.

Prantsuse helilooja Claude Debussy (1862-1918) on tuntud kui esimene impressionist muusikas, kuigi ta ise ei olnud selle tiitliga nõus. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse üks mõjukamaid heliloojaid sündis lihtsas ja väheste kultuuriliste seostega perekonnas. Kuid noormees näitas üles erakordset muusikalist andekust ja temast sai juba 10-aastasena kuulsa Conservatoire de Paris´ õpilane. Teda huvitasid eelkõige heliloomingu uued teerajad. Küpse ja isikupärase helikeele väljatöötamiseks kulus palju aastaid. Debussy oli juba pea 40-aastane, kui saavutas 1902. aastal ooperiga Pelléas et Mélisande rahvusvahelise kuulsuse. Tema orkestriteoste hulka kuuluvad Prélude à l'après-midi d'un faune, Nocturnes ja Images, mis valmisid suurel määral reaktsioonina Wagneri ja saksa muusikatraditsiooni vastu. Ta pidas klassikalist sümfooniat iganenuks ja otsis alternatiivi oma "sümfoonilistes visandites" La mer. Elu lõpuaastatel keskendus Debussy kammermuusikale, luues kuuest kavandatud sonaadist kolm erinevatele pillidele. Debussy sai mõjutusi vene ja Kaug-Ida muusikast ning Chopini loomingust. Ta arendas välja oma harmoonia- ja orkestrivärvide stiili, mida algul naeruvääristati ja pilgati, et siis hiljem innukalt matkida ja imetleda. Tema teosed on mõjutanud Béla Bartókit, Igor Stravinskit, George Gershwini, Olivier Messiaeni ning jazzpianistist heliloojat Bill Evansit.

Jules Mouquet (1867-1946) õppis Pariisi konservatooriumis Théodore Dubois' ja Xavier Leroux' juures. Ta oli edukas kompositsioonikonkurssidel, võites 1896. aastal kantaadiga „Mélusine“ maineka Prix de Rome, 1905 Prix Trémont ja 1907 Prix Chartier. Mouquet sai 1913. aastal Pariisi konservatooriumi harmooniaprofessoriks ja õpetas seal 14 aastat. Üks tema silmapaistvamaid õpilasi oli Léo-Pol Morin. Mouquet'i peamised muusikalised mõjutajad olid hilisromantismi heliloojad ja impressionistid. 1906. aastal loodud ja antiikmütoloogial põhinev Sonaat op 15 „La Flûte de Pan“ on üks tema tuntumaid teoseid.

Max Meyer-Olbersleben (1850-1927) oli saksa helilooja ja pianist. Ta õppis Weimari orkestrikoolis Carl Müllerhartungi ja Franz Liszti ning Müncheni konservatooriumis Josef Rheinbergeri, Franz Wüllneri ja Peter Corneliuse käe all. Pärast kooli lõpetamist sai temast Weimari klaveri- ja teooriaprofessor. Hiljem oli ta kontrapunkti ja kompositsiooni professor Baieri  Riiklikus konservatooriumis Würzburgis ning selle direktor aastatel 1907–1920. Lisaks oli ta Würzburgi vürst-piiskopi õukonna kapellmeister. Meyer-Olberleben sai tuntuks eelkõige laulude ja kooriteoste loojana.

Franz Doppler (1821-1883) oli flöödivirtuoos ja helilooja, keda tuntakse peamiselt flöödimuusika poolest. 1870. aastal loodud “Fantasie Pastorale Hongroise” op 26 on üks enim esitatud Doppleri teoseid, mis võlub tundlike ungaripäraste meloodiate ja sillerdavalt virtuoosse flöödipartiiga.

Noémi Győri omandab Londoni Kuninglikus Muusikakõrgkoolis (Royal Academy of Music) Philip Loubseri Sihtasutuse toetusel doktorikraadi. Ta debüteeris Carnegie Hallis 2011. aasta oktoobris, võites Alexander & Buono rahvusvahelise flöödivõistluse. Samal aastal pälvis ta noorte Euroopa kunstiauhinna Pro Europa Sihtasutuselt, mis on varasemalt tunnustanud selliseid artiste nagu Anne-Sophie Mutter ja Julia Fischer. 2012. aastal sai ta New Yorgis asuva Salon de Virtuosi Sihtasutuse karjääriauhinna. Noémi valiti kolmel korral Annie Fischeri stipendiaadiks Budapesti Filharmoonia Seltsi poolt ning tema õpinguid toetasid Klassikaliste Talentide programm ja Yehudi Menuhin Live Music Now Sihtasutused Viinis ja Münchenis.

Noémi Győri on esinenud solisti ja kammermuusikuna 28 riigi festivalidel: Amsterdam Grachtenfestival, Brüsseli Midis-Minimes festival, Soome Kuhmo Kammermuusika festival, Budapesti Kevadfestival, CAFe Budapest kaasaegse kunsti festival jne. Ta on soleerinud Luxembourg Academy Chamber Orchestra, Orchestre Dijon Bourgogne, Nemzeti Filharmoonikute, Grazioso Kammerorkestri ja Nottingham Philharmonic Orchestra ees. Lisaks on ta mänginud külalisena BBC ja Viini Filharmoonikutes ning Viini Rahvusooperis.

Alates 2012. aastast on Noémi olnud Royal Northern College of Music (RNCM) õppejõud, kus ta juhib alates 2011. aastast noorte talentide osakonda ning nimetati 2012. aastal RNCM-i rahvusvaheliseks saadikuks, mis annab talle võimaluse esineda ja viia läbi meistrikursuseid kogu maailmas. Ta on juhendanud noori flötiste mitmetes tuntud muusikainstitutsioonides Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas ning on oma töös rõhutanud ka ungari muusika tutvustamist ja populariseerimist.

Noémi on pälvinud Artisjuse muusikafondi auhinna aastatel 2006 ja 2009 ning on olnud Ungari olulise kaasaegse muusika festivali IKZE üks asutajaid ning kunstiline juht aastatel 2004‒2009. Tema esimene sooloplaat ilmus 2011, teine 2016. 2017. aastal ilmus tema ja kitarrist Koltai Kataliini koostööna föödi- ja kitarriduo album.

Noémi lõpetas 2007. aastal cum laude Ferenc Liszti Muusikaülikooli ja sooritas magistriõpingud Viini ning Müncheni muusikakõrgkoolides. Tema õpinguid on toetanud mitmed tuntud õpetajad ja ta on osalenud paljudel meistrikursustel ning Erasmus-vahetusprogrammis. Győri mängib Miyazawa flöödil ja on Philip Loubseri Sihtasutuse toetatud helikunstnik.

Maksim Štšura on Eesti pianist, helilooja ja muusikateadlane. Ta on omandanud bakalaureuse-kraadi cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis ning magistrikraadi ja artisti diplomi Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis (Royal College of Music) prof Gordon Fergus-Thompsoni klaveriklassis. Aastal 2020 kaitses Maksim RCM’is doktoritööd teemal „Translating Twenty-First-Century Orchestral Scores for the Piano: Transcription, Reduction and Performability“. Alates 2020. aasta septembrist töötab Maksim kammermuusika, klaveri ja muusikaajaloo lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Aastatel 2022–23 oli ta Kultuuriministeeriumi rahastatud projekti "Mart Saare klaveriprelüüdide performatiivne tervikkäsitlus" vastutav täitja.

Maksim on esinenud Eestis, Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Hollandis, Mehhikos ning paljudes Suurbritannia kontserdisaalides. Ta on teinud solistina koostööd paljude orkestrite ja dirigentidega: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusooperi Sümfooniaorkester, EMTA Sümfooniaorkester, Narva Linnaorkester,  Vello Pähn, Nikolai Aleksejev, Paul Mägi, Jüri Alperten, Aleksandr Titov, Anatoli Štšura, Mihhail Gerts, Risto Joost. Ta on esinenud mitmetel festivalidel, näiteks Deal, St Magnus ja Brighton Festival Inglismaal, Järvi festival Pärnus, Rahvusvaheline Mravinski-nimeline Muusikafestival Narvas ning “KLAVER”, “Virmalised”, “Beethoven–250” ja Eesti Muusika Nädal Tallinnas.

Maksim on pälvinud tunnustust paljudel konkurssidel, sh I preemia Rahvusvahelisel Chopini-nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas (2000) ja I preemia VII Eesti pianistide konkursil (2008). Samuti on ta 2013. aasta Suurbritannia Kolledžitevahelise Beethoveni konkursi võitja. 2021. aastal pälvis Maksim Eesti Kultuurkapitali aastapreemia kõrgetasemelise rahvusvahelise kontserttegevuse eest solisti ja kammermuusikuna.

Aastal 2012 moodustatud Foyle–Štšura Duo võitis 2015. aastal Salieri–Zinetti rahvusvahelise kammermuusika konkursi ja Euroopa Beethoveni Klaverühingu duode konkursi. Muusikud on esinenud Amsterdami Concertgebouw`s ja Wigmore Hall`is Londonis, samuti Cervantino festivalil Mehhikos ning New Yorgi kammermuusika festivalil. 2018–19 hooajal ilmusid duo debüütplaadid: The Great War Centenary Hollandi plaadifirmaga Challenge Records ja Penderecki ning Lutosławski viiuli ja klaveri koguteosed Suurbritannia plaadifirmaga Delphian Records. 2020.–2022. hooajal salvestas Challenge Records kolm plaati kõikide Beethoveni viiulisonaatidega. Lindistused on saanud kriitikute heakskiidu sellistes väljaannetes nagu BBC Music Magazine, Gramophone ja Muusika.

Mustjala festivali korraldab MTÜ Loovüksus
Kunstiline juht on Aare Tammesalu

Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital, Saaremaa vald, fond Vöimalus, Liszti Instituut - Ungari Kultuuri Keskus Tallinn, Mustjala käsitöösahver, Mustjala rahvamaja, Mustjala kool, Nasva rahvamaja, Kihelkonna kirikumuusika päevad 
Artistid sõidutab kohale Škoda (Warma Auto, Kuressaare)

Rohkem infot: mustjalafestival.ee