Mustjala festival 2025 - Spectrum • Mustjala festival 2025

Laupäev, 12. juuli 2025 kell 19 Kihelkonna kirik, Kihelkonna

SPECTRUM

Esinejad:
Kammerkoor Collegium Musicale
Kammerorkester ME107
Kontsertmeister Arvo Leibur
Piret Aidulo - orel
dirigent Endrik Üksvärav

Kava:
Johann Sebastian Bach - Kantaat nr 196 "Der Herr denket an uns" / "Jumal mõtleb meie peale" BWV 196
Artur Kapp - "Fugato ja andante cantabile" keelpillidele
Arvo Pärt - "Salve Regina" segakoorile ja orelile
Erkki-Sven Tüür - "Spectrum I" orelile
Wolfgang Amadeus Mozart - Missa brevis nr 5 G-duur KV 140 "Missa pastorale"

Koostöös festivaliga Kihelkonna kirikumuusika päevad

Mustjala festiva jätkab vaimulike suurteoste esitamise traditsioone Saaremaal

Tallinnas tegutsev Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale, tuli kokku 2010. aasta oktoobris dirigent Endrik Üksvärava eestvedamisel. Koori eesmärk on rikastada ja edendada Eesti muusikamaastikku, pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi nii Eestis kui väljaspool. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega. Olulisel kohal on vanamuusika ja Eesti heliloojate teosed: Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvits, Mirjam Tally, Pärt Uusberg jt.

Koor on teinud koostööd erinevate dirigentidega: Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Aapo Häkkinen (Soome), Kaspars Putninš (Läti), Jos van Veldhoven (Holland), Simon Carrington (UK), Avner Biron (Iisrael), Mihhail Gerts jt. ja orkestrite/ansamblitega: Helsingi Barokkorkester, Raschér Saxophone Quartet, Tallinna Kammerorkester, Eesti Riikilik Sümfooniaorkester, barokkorkester Barrocade (Iisrael), Jeruusalemma Sümfooniaorkester, Israel Camerata jt.

Kümne tegevusaasta sisse jäävad kontserdid ja festivalid Itaalias (Gorizia, Arezzo, Rooma), Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Maltal, Poolas, Soomes, Tšehhis, Iisraelis, Liibanonis, Hollandis ja Jaapanis, sh koori Tokyo kontserdil osalesid ka Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür.

2016. aastal võitis koor 3.koha Rahvusvahelisel Harald Anderseni Kammerkooride
2016/2017 hooajal andis Collegium Musicale 54 kontserti, neist 23 väljaspool Eestit.

2017. aasta tõi koorile kontsertreisid Iisraeli (10 kontserti), Hollandisse (kontsert koos Madalmaade Kammerkooriga), Poola, Saksamaale ja Soome ja Venemaale (Karjala aladele Veljo Tormise “Unustatud rahvaste” radadele). Samuti koostöö rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgetasemelise Raschér Saxophone Quartetiga, kellega koos esitati Siberis sündinud Vene-USA helilooja Lera Auerbachi “72 inglit” Eesti esiettekanne. 15. oktoobril võitis Collegium Musicale Helsingis Musiikkitalos toimunud EBU rahvusvahelise koorikonkursi “Let the Peoples Sing” täiskasvanute kategooria ja Grand Prix – rändkarika Silver Rose Bowl 2017.

2018. aasta veebruaris toimus kontserdireis Liibanoni, kus osaleti kõrgetasemelisel Al Bustani festivalil ning märtsis kõlas Collegium Musicale esituses Arvo Pärdi teose „Aadama itk“ Kreeka esiettekanne Ateenas ja Thessaloníkis. Suvel toimus teine „Unustatud rahvaste“ retk Venemaale, seekord isurite, vadjalaste, vepslaste ja ingerlaste juurde, samuti Lätti liivlaste radadele. Septembris kõlasid koori esituses festivalil “Wratislavia Cantans” Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsa teoste Poola esiettekanded.

Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital tunnustas dirigent Endrik Üksväravat ja kammerkoori Collegium Musicale Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui välismaal 2018. aasta aastapreemiaga.

2019. aasta tõi osalemise Tallinnas toimunud maailmamuusikafestivalil “World Music Days”, kolmanda retke Venemaale “Unustatud rahvaste radadele”, kontsertreisi Barcelonasse ja osalemise Poolas Varssavis kõrgetasemelisel festivalil “Eufonie”, Poola helilooja Pawel Lukaszewvki uudisteose maailma esiettekande Arvo Pärdi keskuses jpm. Jätkus ka koostöö Rascher Saxophone Quartetiga, kellega astuti üles Hiiumaal Pühalepa muusikafestivalil.

2020. aastal tähistas Collegium Musicale oma 10. sünnipäeva. Eesti heliloomingu tutvustamisele pühendunud koor on tänavu eesti heliloojatelt tellinud kokku 3 tundi uut eesti koorimuusikat. Esiettekandena on kõlanud Erkki-Sven Tüüri “Canticum Canticorum Caritatis” (2020), Gerta Raidma “Ja me oleme valgusest tehtud” (2020), Maria Faust “Maarja missa” (2020), Timo Steineri “Ülemlaul vaimsele vaprusele” (2020) ja Erki Pärnoja “Anima mea” (2020). Esiettekannete nimekirja kuuluvad ka Rascher Saxophone Quartetiga esitatud Arvo Pärdi “Veni creator spiritus” ja “Cantate Domine”. Koori 10-s sünnipäevakontsert toimus 3. oktoobril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Eesti Kooriühing on tunnustanud Collegium Musicalet kolmel korral aasta koori tiitliga (2017, 2014 ja 2011).

Kooril on kuus CD-d, sh CD Roxanna Panufnik „Tallinn Mass. Dance of Life“ väljaandja on tunnustatud plaadifirma Warner Classics (UK) ja Pärt Uusbergi autoriplaadi Toccata Classics (UK), Maria Faust “Maarja missa” väljaandja Estonian Record Productions ja Erkki-Sven Tüür “Canticum Canticorum Caritatis” väljaandja Alpha Classics (Prantsusmaa).

Abidirigent: Kristel Marand
Koori president: Kristel Marand

Koosseis:  Lili Kirikal, Marie Roos, Karmen Urb, Helina Kuljus, Silja Uhs, Triin Sarap, Janeli Puusaag, Annely Leinberg, Teisi-Liis Vaik, Ragne Rüütelmaa, Margit Kariis, Kristel Marand, Valmar Kirves, Markus Leppoja, Oliver Povel, Rasmus Laks, Allan Tamme, Enri Remmelgas, Karl Ruudi, Ott Jalakas, Eerik Robert Ots, Kristjan Vahermägi, Kaarel Vahermägi, Gregor Rehand, Margus Vetka, Kristo Aab.

Dirigent ja laulja Endrik Üksvärav (s 1980) on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal (2004, Olev Oja dirigeerimisklass) ning omandanud samal erialal ka magistrikraadi ( 2011, Hirvo Surva dirigeerimisklass).  Õppinud lisaks trompetit (Aavo Ots) ja metsasarve (prof Kalervo Kulmala).

Endrik Üksvärav on juhatanud mitmeid puhkpilliorkestreid, kammerorkestreid ja kammerkoore. 2010. aasta sügisel pani ta aluse kammerkoorile Collegium Musicale. Endrik Üksvärav on osalenud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Jorma Panula, Eri Klasi, Anders Eby ja Ervin Ortneri meistriklassides. Samuti on ta mitmel korral osalenud tunnustatud barokilaulja Peter Kooij (Holland) juhendatud Bachi laulmise meistrikursustel.

Dirigendina on Endrik Üksvärava südameasjaks eesti muusika kõrgetasemeline esitamine nii Eestis kui väljaspool. 2013. aastal sai Endrik Üksväraval ja kammerkooril Collegium Musicale alguse koostöö helilooja Veljo Tormisega, mil õpiti helilooja juhendamisel tema kooritsüklit “Unustatud rahvad”. Järgnevate aastate jooksul on Veljo Tormise looming kõlanud nii koori kui ka Endriku sooloesituses – koos pianist Jorma Tootsiga pandi kokku kava Veljo Tormise soololauludest. Samuti on Endrik Üksvärav teinud koostööd helilooja Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu  Kõrvitsaga, koori kavas on loomulikult ka helilooja Arvo Pärdi looming.

Tänu Endrik Üksvärava järjepidevale tööle ja kõrgetele kvaliteedinõudmistele jõudis Collegium Musicale esimese täiskasvanute kategoorias tegutseva Eesti koorina 2017. aasta sügisel finaali Euroraadio kõrgetasemelisel koorikonkursil “Let the People Sing”, mida korraldatakse aastast 1961 ja mis oma mastaabilt ja tähtsuselt on spordi võrreldav Olümpiamängudega. Koor võitis nii oma kategooria kui kogu konkursi Grand Prix. Kusjuures koori kavas oli ainult eesti heliloojate looming ning sellest kõrgetasemelisest esitusest sai osa enam kui 2 miljonit raadiokuulajat üle Euroopa, lisaks televaatajad Soomes ja internetivahendusel maailma eri paikades.

Lisaks koorile on Endrik Üksvärav üha enam seismas dirigendina ka orkestri ees. 2017 ja 2018 aasta on toonud mitmeid kontserte orkestirga Eesti Sinfonietta, 2018. aastal dirigeeris Endrik ka NFM Leopoldinum kammerorkestrit (Poola) andes kokku neli kontserti nii Eestis kui Poolas. Kontsertidel tuli ettekandele Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kõrvitsa ja Poola helilooja Gorecki looming.

2018. aasta oli märgiline ja eriline kindlasti ka sellepoolest, et Endrik Üksväraval oli võimalus seista dirigendina Hollandi esinduskoori Cappella Amsterdam ees ja anda Hollandis neli eesti muusikaga kontserti, sh kõlasid Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsa teoste Hollandi esiettekanded. Kontsertidele pööras tähelepanu ka Hollandi meedia, sh Hollandi riigitelevisioonis oli eetris eraldi pooletunnine saade Endrik Üksväravaga. Lehtedes ilmunud kontserdiarvustused andsid väga kõrged hinnangud nii kavale kui esitusele.

Koosseisud, mida dirigeerinud:
Kammerkoor Collegium Musicale
Cappella Amsterdam (Holland)
Nederlands Kamerkoor (Holland)
Hiiumaa kammerorkester
Hamilton Filharmonic Orchestra (Kanada)
Concerto Bachfest ja Collegium Musicale
Eesti Sinfonietta ja Collegium Musicale
Pühalepa festivali barokkoreskter ja solistid
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanamuusika orkester
Klaaspärlimäng Sinfonietta ja Collegium Musicale
NFM Leopoldinum kammerorkester (Poola) ja Collegium Musicale
Collegium Musicale ja barokkorkester “Pocket Symphony” (Peterburg/Eesti)
Belgia eestlaste segakoor Beene

Tenor Endrik Üksvärav. Särava tämbriga tenorina tegi Endrik Üksvärav juunis 2011 ooperidebüüdi lauldes Arsetese rolli J. V. Mederi barokk-ooperis “Kindlameelne Argenia!” (dir Toomas Siitan). Augustis astus ta tenori solistina publiku ette Tallinna XXV Rahvusvahelisel Orelifestivalil lauldes N. Bruhnsi kantaate (dir Toomas Siitan) ja festivali lõppkontserdil, kus tuli ettekandele J.S.Bachi kantaat  nr 194 “Höchsterwünstes Freudenfest” (dir Andres Mustonen).

2012 alustas Endrik Üksvärav vanamuusika laulu õpinguid Haagi Kuninglikus Konservatooriumis (õpetajateks Peter Kooij, Michael Chance, Jill Feldmann ja Maria Acda-Maas). Lauljana on ta teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Tõnu Kaljuste, Daniel Reuss, Paul Hillier, Jos van Veldhoven, Peter Dijkstre, Peter van Heyghen, Simon Carrington, Hidemi Suzuki jt.

Augustis 2013 laulis ta peaosa (Bernhard Schmidt) Dominy Clementsi ooperis “Valgustatud pimedusejünger”, dirigent Tõnu Kaljuste ja detsembris astus publiku ette Händeli armastatud teose “Messias” tenori solistina, dirigent Anssi Mattila (Soome). Augustis 2014 kõlas tema esituses koos pianist Peep Lassmanni ja metsasarve virtuoosi Kalervo Kulmalaga Roxanna Panufniku “Generation of Love” Eesti esiettekanne. Septembris astus ta solistina üles maailma suurimal vanamuusikafestivalil – Utrechti vanamuusikafestivalil, Hollandis. Samuti sai teda Eestis kuulda Nargenfestivali Pärdi päevade raames toimunud kontserdil. 2015. aasta aprillis tegi Endrik Üksvärav debüüdi Eesti Riikliku Sümfooniaorkester ees lauldes Tõnu Kaljuste dirigeerimisel Berliozi “Reekviemi” tenori solisti. Mais aga sai rohkearvuline publik tema säravat ja puhast tämbrit nautida Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni suurprojektis “Aadama passioon”, Miserere ettekandes. 2016. aasta algas Tallinna Rahvusvahelise Bachi festivaliga, kus ta osales nii solisti kui dirigendina juhatades ühtlasi 3. jaanuaril Estonia kontserdisaalis toimunud Bachi muusikaga gala-kontserti, kus oli kaastegev orkester Klaaspärlimäng Sinfonietta ja solistid. Viimastel aastatel on Endrik Üksvärav astunud lauljana järjepidevalt üles nii Eestis kui Hollandis.

Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapital tunnustas Endrik Üksväravat tulemusliku solisti- ja dirigenditegevuse ning Pühalepa Muusikafestivali algatamise eest 2012.a. aastaauhinnaga. 2018. aasta suvel tunnustas Hollandi kuningas Endrik Üksväravat silmapaistva ühiskondliku tegevuse eest ordeniga.[/text_output]

Kammerorkester ME107 on agentuuri Uus Kontsert poolt ellu kutsutud loomeüksus Eestis. Vajadus sellise kollektiivi järele oli tungiv, et tuua kuulajate ette orkestrimuusika väärtteoseid kogu vabariigis.
Orkestri tegevus hõlmab lisaks kontsertidele suuremates keskustes ka esinemisi Räpinast Hiiumaani ja Valgast Narvani. Nimetus ME107 on analoog armastatud kontserdisarjale Muusika Eestimaale 107. Number muutub igal aastal ühe võrra suuremaks, vastavalt Eesti Vabariigi vanusele.
Kammerorkestrisse ME107 on kutsutud musitseerima Eesti säravamad keelpillimängijad ja rikkaliku orkestrimängu kogemustega muusikud naaberriikidest. Tänaseks on toimunud ulatuslikud kontsertreisid Eestis J. S. Bachi teostega klaverile ja orkestrile (solist Irina Zahharenkova) ning A. Piazzolla 100-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdid väljapaistavate solistidega Rootsist (Jens Lundberg - bandoneon) ja Prantsusmaalt (Remy Poulakis – akordion, vokaal). Orkestri ees on soleerinud pianistid Kalle Randalu ja Andrejs Osokins, viiuldajad Dalia Dedinskaite, Magdalena Geka, Paula Šumane, Arvo Leibur ja Triin Ruubel-Lilleberg, tšellistid Marcel Johannes Kits ja Gleb Pyšniak, flötistid Massimo Mercelli ja Liina Fidelman, organist Piret Aidulo, sopranid Sonora Vaice ja Elena Braznik, metsosopran Iris Oja, kontratenor Ivo Posti, bassid Ain Anger ja  Priit Volmer jt. Seljataga on edukas koostöö dirigentide Andrus Kallastu, Valle-Rasmus Rootsi, Endrik Üksvärava ja Andris Veismanisega (Läti Rahvusooper). Kontserdipubliku tuline vastuvõtt ja kriitikute soosivad hinnangud kõikjal innustavad uutele kunstilistele otsingutele.

Festivali korraldajad: MTÜ Loovüksus, Mustjala osavald, Kalle Kolter

Kunstiline juht on Aare Tammesalu

Toetajad ja koostööpartnerid: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Saaremaa vald, fond Vöimalus, pointprint, Kultuurikõla, Kihelkonna Mihkli kogudus, Mustjala rahvamaja - Saaremaa Kultuur, Mustjala käsitöösahver, Mustjala kool, Puitkatused, Saarte Hääl, Raadio Kadi, Ninase Puhkemajad, Uus Kontsert, Warma Auto OÜ (Škoda)

Täname: Visit Estonia, Visit Saaremaa, Õhtuleht, Peotehnika : Heli- ja valgustehnika rent, pr ja hr Schmidt, pr ja hr Bramanis, pr ja hr Naagel

Mustjala festival 2025

Toimumiskohad ja keskkond

Mustjala piirkond on tuntud oma puutumatu looduse ja rahuliku keskkonna poolest, mis sobib ideaalselt nii muusika nautimiseks kui ka puhkuseks. Saaremaa ja Muhu saared pakuvad külastajatele lisaks muusikale ka võimalust avastada kohalikke vaatamisväärsusi, rahvakultuuri, maitseid ja nautida saarte unikaalset õhustikku. Festivali kontserdid on viidud loodusesse ja ajaloolistesse kirikutesse, mis lisab erilise ja kordumatu atmosfääri.

Festivalikogemus

Mustjala festival on rohkem kui lihtsalt muusikasündmus – see on kultuuriline kogemus, mis ühendab muusika, ajaloo ja looduse. XXXI Mustjala festivali teema “Müüdid ja tänapäev” pakub suurepärase võimaluse tunnetada oma juuri ja mõtiskleda ajaloolise kogemuse ning teadmise mõjust täna. Saaremaa müüdid seovad sageli looduse ja kangelaslikkuse, pakkudes seletusi maailma ja inimeste olemuse kohta, mis on olnud olulised nii rahva identiteedi kui ka kultuuri kujunemisel. Kokkuvõttes on Mustjala festival 2025 ideaalne sündmus neile, kes otsivad sügavat muusikalist elamust koos kauni looduse ja ajaloolise atmosfääriga.

Saaremaa müstika

Saaremaal hinnatakse ja austatakse väärikaid kombeid ja samal ajal otsitakse traditsioonide tõlgendamiseks uusi võimalusi. Ajal on siin teistsugune mõõde, trendid ei loe ja argine on kantud eraldatuse eksootikast ning saare idüllist. Kirjanik Jüri Tuulik, on öelnud: “Saaremaa ei ole ainult geograafline punkt Läänemeres – see on seisund, mis ei jäta kunagi neid, kes seda tundnud.”

Rohkem infot: mustjalafestival.ee