Loovüksus ja Kadrioru kunstimuuseum esitlevad:

Lossimuusika suvekontsert: Conrad Steinmann, Helma Franssen & Gamut Consort • Lossimuusika

T 14.07.2026 kell 19:00-20:15
 (A. Weizenbergi tänav 37, Tallinn)

Teisipäev, 14. juuli 2026 kell 19 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum


LOSSIMUUSIKA SUVEKONTSERT

Conrad Steinmann - plokkflööt (Šveits)
Helma Franssen Steinmann - plokkflööt (Šveits)
Reet Sukk - plokkflööt
Taavi-Mats Utt - plokkflööt

Koostöös Vanamuusika stuudioga Cantores Vagantes


Kava:

Samuel Scheidt (1587–1654)
Intrada, Padouana /Ludi Musici, Prima Pars, 1622/

Arvo Pärt (sünd. 1935)
Summa (1977)


Conrad Steinmann (sünd. 1951)

les symphonies de Téniky /2024, Alghoza/
départ de Sulawesi la mer indienne et l’arrivée à Madagascar les fouilles à Téniky – réfléxions fin de l’expédition 


Georg Philipp Telemann
(1681-1767)
Fantaasia nr 1 ja 7


G. Ph. Telemann
Première Suite /6 Pariser Quartette/
Prelude. Vitement – Rigaudon – Air – Replique – Menuet – Gigue


Conrad Steinmann

4 pm (2013)


A
rvo Pärt
Pari Intervallo (1976)


Johann Heinrich Schein (1586-1630)

Süit nr 17 /Banchetto Musicale, 1617/
Allemande + TriplaPadouana – Courente 


Teisipäeval, 14. juulil 2026 kell 19 toimub Kadrioru kunstimuuseumis Lossimuusika suvekontsert, millel astuvad publiku ette Conrad Steinmann, Helma Franssen, Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt. See on haruldane kohtumine muusikaga, mille juured ulatuvad kaugesse minevikku ning mille kõlapilt ühendab uurimistöö, ajaloolise teadlikkuse ja elava musitseerimise. Programm asetab kõrvuti varajase Euroopa muusika, Arvo Pärdi teosed ja Steinmanni enda kaasaegse loometöö, mis on mõjutatud antiiksete kõlamaailmade ja ajaloolise mõtteviisi otsingutest. Nii muutub kontsert mitte ainult muusikaelamuseks, vaid ka mõtiskluseks selle üle, kuidas mineviku helid võivad kõlada tänases päevas uue tähendusega, luues silla mineviku helikeele ja tänapäevase kuulamiskogemuse vahel.

Conrad Steinmann on rahvusvaheliselt tuntud muusik ja uurija, kelle töö keskmes on antiikaja helikultuuri taasavastamine. Tema tegevus ei piirdu üksnes esitamisega, vaid hõlmab ka ajalooliste instrumentide, mänguvõtete ja muusikaliste praktikate uurimist. Just seetõttu nimetatakse teda sageli „muusika-arheoloogiks” — see väljend kirjeldab hästi tema püüdu tuua päevavalgele kihistusi, mis on lääne kultuuriloos küll tähtsad, kuid tänapäeva kuulajale sageli kauged või unustatud. Alates 1982. aastast on ta õppejõud maailma vanimas ning tunnustatuimas varajase muusika kõrgkoolis Schola Cantorum Basiliensis (Šveits). Ta on juhtiv spetsialist vanakreeka muusika uurimise alal ning üks põnevamaid interpreete tänapäeva plokkflöödimängijate paremikus.

Lossimuusika sari tähistab kontserdiga lähenevat Kadrioru lossi- ja pargiansambli 308. sünnipäeva ja suhestub Kadrioru kunstimuuseumis 2026. aasta oktoobris avatava näitusega „Metamorfoosid. Võim. Vägivald. Sugu“. Näitus lähtub Ovidiuse loomingust ning käsitleb antiikmütoloogiat tänapäevaste ühiskonnateooriate vaatepunktist. Fookuses on võimu kuritarvitamine, vägivald, enesevõimestamine ja (soo)identiteet — teemad, mis näitavad, kui kestvalt kõnetavad antiiksed lood ja kujundid ka tänapäeva ühiskonda. Antiikmaailm ei ole vaid kauge minevik, vaid ka elav kultuurikihti, mille pärand liigub ajas edasi ja mille tähendusi saab tänapäeval uuesti tõlgendada.


Conrad Steinmann on õppinud plokkflööti Schola Cantorum Basiliensises. 1972. aastal võitis ta rahvusvahelise plokkflöödimängijate konkursi Brugges, Belgias. 1975-1982 õpetas ta Zürichi muusikaakadeemias. Alates 1982. aastast on ta õppejõud maailma vanimas ning tunnustatuimas varajase muusika kõrgkoolis Schola Cantorum Basiliensis. Conrad Steinmann on maailma juhtiv spetsialist vanakreeka muusika uurimise alal ning üks põnevamaid interpreete tänapäeva plokkflöödimängijate paremikus. Ta on muusik, teadlane ja helilooja, vanakreeka muusika ning auloste mängija. 1991. aastal sai ta C. H. Ernst fondi kunstipreemia Winterthuris. Conrad Steinmann on andnud kontserte kõikides Euroopa suuremates linnades ja ka Moskvas, Lähis-Idas, Jaapanis ja regulaarselt Austraalias. Ta on esinenud nii solistina kui ka eri ansamblite koosseisus, sh Ensemble 415, London Baroque, ensemble diferencias. Ta on teinud ka palju lindistusi, neist uuemad on Divoxi poolt välja antud kaks CD-plaati ansambliga diferencias, sooloplaat „Echo“ ja „Giorno e Notte“ Vivaldi kontsertidega. Conrad Steinmanni eriliseks huviks on aastate jooksul olnud aulosemäng ja vanakreeka muusika. Koos pillimeistri Paul J. Reichliniga on ta pühandanud palju aega, et uurida vanakreeka instrumentide eripära ja oma ansambliga Melpomene on ta taaselustanud palju haruldast vanakreeka muusikat.

Helma Franssen Steinmann sündis Eindhovenis (Hollandis), kus sai esmase kunstilise hariduse klassikalise tantsu alal, enne kui pühendus plokkflöödiõpingutele mainekas Schola Cantorum Basiliensis’es. Alates sellest ajast on ta tegutsenud aktiivselt nii pedagoogi kui ka interpreedina, esinedes mainekate kollektiivides: Concentus Musicus, Zürichi Ooper, Ensemble 415, London Baroque. Ta on olnud üks rahvusvahelise festivali „Uue plokkflöödimuusika päevad 2001: Euroopa – Araabia maailm «Jadal»“ (Basel ja Kairo) algatajatest, panustades olulisel määral plokkflöödi repertuaari ja kultuuridevahelisse dialoogi. On plokkflöödiansambli «diferencias» liige.


Cantores Vagantese plokkflöödiansambel alustas 2011. a. ja kuna sellel on koosseisu ja repertuaari poolest selged iseseisva ansambli jooned, võtsime 2016. a. kasutusele nime Gamut Consort. Ansambli töö võib jagada mitmesse erinevasse vastastikku toetavasse suunda. Alustuseks ebatüüpiline, ehk siis 16. saj. plokkflöötide kopeerimine. 20. sajandil on tekkinud palju varajase muusika esitamise standardeid ja sellest ei ole puutumata ka 16. saj. plokkflöödikonsordi muusika ja pillid. Turult puuduvad koopiapillid, nende pähe pakutakse stilisatsiooni, mille kasutamine mõjutab otseselt interpretatsiooni. Koopiapillid aitavad selle muusika olemusele lähemale saada, kuid samas nõuavad eksperimenteerimist ja teatavat ümberõpet. Uued pillid saavad esmase kasutuse meie ansamblis ja vastavalt sellele laieneb repertuaar. Gamut Consort on ainus Baltimaades regulaarselt tegutsev renessanssplokkflöötide ansambel.

Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis. 


Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
 

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga


Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO Muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint

 

Täname:
Visit Estonia, Visit Tallinn, Õhtuleht

 

Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas muudatusi

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida

Kontserdi pileteid tagasi ei osteta, kuid vajadusel saate neid vahetada teiste Lossimuusika kontsertide pääsmete vastu 



Vanusepiirang: Soovitav alates 7. eluaastast
Ratastooliga ligipääsetavus: Olemas
Loe veel

Ürituse ajakava/line-up

Uksed avatakse kell 18:30



Hind:
10.90 € - 36.55 €