Beethoveni klaverisonaadid I • Lossimuusika
Pühapäev, 15. märts 2026 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum
LOSSIMUUSIKA
BEETHOVENI KLAVERISONAADID i
IRINA ZAHHARENKOVA - haamerklaver
Kava
Ludwig van Beethoven (1770-1827)
Klaverisonaat nr 1 F-moll, op 2 nr 1
Allegro
Adagio
Menuetto - Allegretto
Prestissimo
Klaverisonaat nr 2 A-duur, op 2 nr 2
Allegro vivace
Largo appassionato
Scherzo. Allegretto
Rondo. Grazioso
Vaheaeg
Klaverisonaat nr 3 C-duur, op 2 nr 3
Allegro con brio
Adagio
Scherzo. Allegro
Allegro assai
Haamerklaver oli just selline pillitüüp, mille võimalusi Beethoven oma elu jooksul otsustavalt kasutas ja mille areng omakorda mõjutas tema helikeelt. Viini klaverimeistrite heledama kõlaga ja kiiremini reageerivad instrumendid lubasid heliloojal laiendada dünaamilist skaalat, eksperimenteerida uute faktuuridega ning luua senikuulmatuid dramaatilisi ja poeetilisi kõlamaailmu. Tsükli kuulaja saab kogeda neid teoseid kõlapildis, mis on ajaliselt ja esteetiliselt Beethovenile märksa lähedasem kui tänapäevane kontsertklaver.
Beethoven kirjutas oma elu jooksul 32 klaverisonaati, mida on sageli nimetatud helilooja „vaimseks autobiograafiaks”. Varajaste klassitsistlike sonaatide kõrval kõlab küpses ja hilisloomingus murranguline muusikaline mõtlemine, julgus nihutada vormipiire ja süveneda eksistentsiaalsetesse teemadesse. Haamerklaver toob sellel ulatuslikul loometeekonnal esile nii intiimse kõne, inimhäälele sarnaneva fraasikujunduse kui ka ootamatud dünaamilised kontrastid, mis tänapäeva klaveri massiivses kõlas sageli varju jäävad.
Kontserdid toimuvad Kadrioru lossi peasaalis sarjana, võimaldades publikul sukelduda Beethoveni maailma kas üksikute õhtute kaupa või jälgida kogu sonaaditsükli dramaturgilist arengut algusest lõpuni. Kavas on nii publiku lemmikud „Patetiline”, „Kuupaistesonaat” ja „Appassionata” kui ka harvemini esitatavad varased ja hilised sonaadid, mis omandavad haamerklaveri kõlalises valguses värske mõõtme.
Beethoveni sonaatide tervikettekanne haamerklaveril on oluline sündmus nii Eesti muusikaelus kui ka rahvusvahelises kontekstis. See ühendab teadlikult ajaloolise interpretatsiooni põhimõtted, stiilitundliku esituse, interpreedi vaba loomingulise fantaasia ja süvenenud pilgu ühe lääne muusikaloo kesksema helilooja loomingule. Kontserdisari kõnetab nii kogenud muusikasõpru, interpreete ja tudengeid kui ka kuulajaid, kes alles otsivad oma esimest sügavamat kokkupuudet Beethoveni klaverimuusikaga.
Beethoveni varased teosed järgisid Haydni ja Mozarti klassitsistlikku stiili, kuid Prantsuse revolutsiooni vaimsus inspireeris teda mässumeelsele eneseväljendusele. Tema 3. sümfoonia (1804) kandis algselt pühendust Napoleonile kui revolutsiooni kehastajale, kuid hiljem, pettudes iidoli diktaatorlikes ambitsioonides, asendas ta selle nimetusega "Eroica" (“Kangelaslik”). Beethoveni ajaloo pöördepunktide ajal sündinud muusika sai humanismi ja vastuhaku sümboliks.
Turbulentsete aegadega käis kaasas klaveri (fortepiano) kiire areng, mis muutis hapra klahvpilli võimsaks muusikainstrumendiks. Uute muusikaliste ideede väljendamiseks tuli pillimeistritel kiiresti kohaneda, lisada kõlajõudu ja laiendada heliulatust. Beethoveni kaasaegsete poolt kirjeldatud, ilmselt ka arenevast kurtusest tingitud “vägivaldne” mängistiil ja tema teoste jõuline esteetika aitasid klaveril teha vaid mõne aastakümne jooksul tohutu arenguhüppe, käies kaasas ühiskonnas toimuvate ja helikunsti väljendusvahendite muutustega.
Eeloleval pühapäeval, 15. märtsil, alustab klahvpillivirtuoos Irina Zahharenkova pikka teekonda Beethoveni klaverisonaatidega, esitades kogu 32st teosest koosneva tsükli Kadrioru lossi peasaalis Beethoveni ajastu instrumendil – haamerklaveril. Sonaatide tervikettekanne kujuneb kontsertide sarjaks, mis on ühelt poolt erakordselt põnev muusikaline ja ja alooline dokument, teisalt aga kehastab interpretatsioonikunsti tippsaavutust ja kunstniku eneseväljenduse kõrghetke muusikaloo ühe suurima geeniuse loominguga.
Irina Zahharenkova on üks armastatumaid ja rahvusvaheliselt edukamaid Eesti pianiste, kelle esinemisi iseloomustavad tugevalt isikupärane stiil, loomulik musikaalsus ning võrratu klaverikäsitlus. Tema delikaatne ja karge kirglikkus mängib suureks kõik, mida ta esitab. Tema kõrgel kunstilisel tasemel esitustele on omane transtsendentaalne mõõde ja terviklikkus. Kui Irina istub klaveri taha, voolab muusika tema sõrmede alt pingutuseta ja loomulikult, haarates jäägitult kaasa.
Ta on võitnud peapreemiaid mitmetelt rahvusvahelistelt konkurssidelt Johan Sebastian Bachi konkurss Leipzigis (2006), A.Casagrande konkurss Itaalias (2006) Georges Enesco konkurss Rumeenias (2005) jpt. Eestis äratas ta suurt tähelepanu VI Eesti pianistide konkursil (2002) pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu.
Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias prof. Lilian Semperi ning Sibeliuse Akadeemias prof. Hui-Ying-Liu Tawaststjerna juures.
Zahharenkova on salvestanud Bachi „Goldbergi variatsioonid“ ja albumi Scarlatti sonaatidega Moskva plaadifirmale Classical Records ja palju teisi teoseid klaverile.
Tanel Joamets ajakirjas Muusika:
"Zahharenkova on teadupärast Eesti kõige rohkem rahvusvahelisi kaalukaid konkursse võitnud interpreet. Selliseks läbilöögiks üleilmsetel ülivõistlustel ei piisa ainult tehnilisest perfektsusest ja virtuoossusest ning superkiirest repertuaari omandamisest ja kindlast mälust, vaid möödapääsmatult tarvilikuks osutub ka kunstniku isikupära ja tema kordumatu interpretatsioon, mis peab tugevalt puudutama või raputama; vahel, miks mitte, ka ärritamise kaudu, aga igal juhul ei tohi jätta ükskõikseks. Võib vast öelda, et Zahharenkova on oma karjääris nii palju saavutanud, et ta ei pea enam mõtlema sellele, mida temast või tema tõlgitsustest arvatakse, vaid ta võib vahetu kirega keskenduda oma kõige autentsemale tunnetusele, mis on mulle alati jätnud väga siira mulje ja kogemuse. Ja tuleb muidugi tõdeda, et tema interpretatsioon hälbib n-ö keskmisest väljakujunenud tavast vahel päris muljetavaldavalt. Oma Bachi tõlgitsustega on ta minu jaoks üks neljast kõige enam puudutavast pianistist Glen Gouldi, Dinu Lipatti ja Angela Hewitti kõrval; kõige kohta, mida ma Bachist temalt olen kuulnud, võiks öelda, et see on parim omas võtmes. Just selles mõttes, et parim säärase kunstilise lähenemise puhul. Et saab ka läheneda loomulikult hoopis teisiti ja jõuda teist teed minnes absoluutsesse tippu. Kui võrdlen omavahel Zahharenkovat, Hewittit, Gouldi või Lipattit, siis ma ei saa öelda, et üks oleks teisest parem, küll aga seda, et igaüks neist on parim omas suunas ja rõhuasetuses; ja igaks juhuks mainin, et kirjutan siin loomulikult vaid oma isiklikest lemmikutest ega pretendeeri oma “edetabeliga” mingilgi kombel objektiivsele ja absoluutsele tõele. Irina Bachi teeb eripäraseks see, et ta kasutab baroki kohta harjumatult palju pedaali, manab heas mõttes esile ikka lausa müstilisi kõlamaailmu, käed on tal tihti ka meelega veidi-veidi lahus, mis lisab Bachi muusika vaimsusele vahel mingi sobivalt õrna “lõdvestunud” nüansi. Võiks öelda, et ta esitab Bachi kui impressionistlikku muusikat. Tõesti, Bachi muusikast võib leida ju kõike ja Bachi annab avada igasuguses võtmes, ilma et selle muusika universaalsus ja põhiline sõnum sellest kaotaks. Olen kuulnud Bachi klaverimuusikast näiteks ka väga häid sugestiivseid esitusi jazz-lauljatelt, kus igale lauljale on usaldatud oma polüfooniline hääl. Ehk siis kuulates Irina Bachi, olen alati saanud väga õnnestava elamuse osaliseks".
Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis.
Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga
Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO Muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint
Täname:
Visit Estonia, Visit Tallinn, Õhtuleht
Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas muudatusi
Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida
Kontserdi pileteid tagasi ei osteta, kuid vajadusel saate neid vahetada teiste Lossimuusika kontsertide pääsmete vastu
Ürituse ajakava/line-up
Seotud valikud
