Lõpplahendus (Iisrael) • Vabaduse festival
Musta huumoriga lavastus 7. oktoobri sündmustest.
7. oktoobri hommik ei purustanud mitte üksnes mu turvatunnet, vaid mu arusaama emadusest endast. Järsku armastusest enam ei piisanud. Unistused ei olnud soomused. Maailm, mida ma lootsin oma lastele anda, osutus hoolimata oma väärtusest ühtäkki nii hapraks. Mu keha teadis enne, kui mu vaim jõudis seda töödelda. Sel päeval peatus mu igakuine tsükkel. Lihtsalt … peatus. See ei tulnud enam kunagi tagasi. Meie kehad räägivad seda, mida meie hing ei kannata välja öelda. Mu emakas, elu looja, sulges lihtsalt poe, kui seisin silmitsi maailmaga, mis näis olevat otsustanud selle hävitada. Kes teadis, et mu munasarjad on nii innukad poliitikaanalüütikud?
See saade on sündinud minu füüsilisest ja emotsionaalsest purunemisest. Kui sõnad ebaõnnestuvad, kui ratsionaalne diskursus tundub ebapiisav, kui uudiste tsükkel liigub edasi, kuid hirm jääb rinnus püsima … Mõnikord on ainus võimalus pimeduse üle naerda. Mitte sellepärast, et see oleks naljakas, vaid sellepärast, et ellu jääda. Nagu mu vanaema tavatses öelda: „Kui sa ei naera, siis itsitad“ – ja ausalt öeldes polnud ma selleks veel valmis. Lõpliku lahenduse kirjapanemine oli minu viis maadelda võimatuga: kuidas kaitsta seda, mida armastate maailmas, millel näib olevat kavatsus see ära võtta? Kuidas valida lootust, kui lootus tundub naiivsusena? Kuidas leida mõttetusest tähendust? Neile küsimustele ei olegi vastuseid. Need on küsimused, millega tasub elada ja luua.
Autor Hadar Galron
Lavastaja Roy Horovitz
Etenduse juht Roei Shlomi
Laval: Hadar Galron, Roy Horovitz
Seuraa meitä
